Mõned päevad tagasi mängisin ma mängu nimega "Zero Hour". Mängus oli mängija kehastunud SWAT-tiimi liikmeks kelle ülesandeks oli terroristid arreteerida, kasutada surmavat jõudu, kui nad keelduvad ning päästa pantvangid.
Kuigi see mäng oli päris lõbus, siis oli ikka näha, et see polnud kõige kvaliteetsem. Sellepärast otsisin ma uue, palju kvaliteetsema mängu nimega "Ready or Not".
Ready or Not'is mängib suurt rolli strateegiline mõtlemine ning meeskonnatöö. Mängija ja tema tiim peab hoolikalt planeerima, et kuidas missioon edukalt lõpule viia.
Ready or Not'i üks silmapaistvamaid omadusi on selle tähelepanu üksikasjadele realismi osas. Mängu relvad, varustus ja keskkonnad põhinevad kõik reaalsetel vastetel, mis muudab mängu autentseks ja kaasahaaravaks.
Lisaks on mängus põhjalik ballistika süsteem, mis võtab arvesse selliseid tegureid nagu kuuli kaliiber, kiirus ja kokkupõrke asukoht. See tähendab, et mängija peab enne igat lasku kindel olema, et kuhu ta sihib (näiteks kui lasta suurema kaliibriga nagu 7.62x51 siis võib see läbistada seina ning haavata seina taga olevat tsiviilisikut või siis võib kuul erinevatelt pindadelt rikošettida ja tabada tiimikaaslast).
Ready or Not on ainult arvutil hetkel saadaval.
Minule isiklikult väga meeldis Ready or Not, kuna mulle meeldivadki aeglased, reaalsed ja 'hardcore' mängud. Sõpradega oli eriti lõbus seda mängida ning kasutada kõiki erinevaid SWAT-tiimi tööriistu. Huvitav oli ka näha kuidas mängus oli olemas ka vähem surmavad relvad ehk siis näitaks elektrišokirelv ehk taser, beanbag pumppüss ja piprapalli relv.
Hinnang: 8.8/10
Kommentaarid
Postita kommentaar